Group Logistics OÜ on ettevõte, mis pakub rahvusvahelised veoteenuseid.


GROUP LOGISTICS OÜ on 2012 aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ekspedeerimis- ja logistikaettevõte.Ettevõte kontor asub Tallinnas, Eestis.Meie põhilisteks tegevusaladeks on  rahvusvaheliste kaubavedude korraldamine.Lisaks  pakume muid logistilisi lahendusi, tolliprotseduuride korraldamist, kaupade kindlustamist. Meie jaoks  on oluline professionaalne ja pidev kliendisuhtlus,täpsus ja kiirus ning nooruslik ja rõõmsameelne meeskond.

 

Talvel 2014 avasime Valgevene, Ukraina ja Venemaa veosuunad ja alates 2015a on avatud Tadzikistani,Uzbekistani,Türkmenistani,

Kõrgõzstani, Kazahstani  veosuunad. Nüüd saame vedada osa- ja täiskoormaid kogu Euroopast  SRÜ- riigisse  ja vastupidi. 

Kui teil 1 alus või terve koorem, saame aidata kaubad sihtpunkti toimetada koos dokumentide vormistamisega.

Alates 2016 me pakkume oma klientidele temperatuuritundlike kaupade vedu nii osa kui täiskoormatele Eestis ja Euroopas.

Me pakkume Poola-Eesti-Poola kiired veod,laadimine võimalik iga päev: 1pll -5 pll,kõrgus kuni 2 m ja kuni 500kg.

Näiteks: vedu Poolast-Eestisse 1 epll,kõrgus kuni 2m ja 500kg hind 105+km.

Poolast väljuvate autode graafik:

E peale - kohal K,N Eestis
T peale - kohal N,R Eestis
K peale - kohal R,E Eestis
N peale - kohal E Eestis
R peale - kohal E,T Eestis

 

Oleme Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige alates 2015 aastast.

 

 

 

 

Uudised

04.09.2017  logistikauudised.ee

Nutilaod avatakse aasta lõpus ka Ülemistel

Võrreldes Tänassilma laoga on Ülemiste Kookonis arvuliselt ladusid rohkem, kuna rõhku on pandud just väikeladudele. Lao haldamisel kasutatakse mõlema Kookoni puhul sama nutilahendust, teatas kinnisvaraarendaja.

“Tänassilma Kookoni nutirakendus on väga positiivselt vastu võetud ning kuna sealsetest laoruumidest on ainult üks-kaks pinda vabad ja huviliste arv aina kasvab, oli õige aeg jätkata plaanipärast laienemist,” kommenteeris Kookoni kaasasutaja Rait Minumets. Uus Kookon valmib Tallinna lennujaama läheduses, Tapri tänaval. Ülemiste Kookoni suureks eeliseks on asukoht, lennujaama lähedus, hea ühendus Tallinna kesklinnaga ja lisaks naabruses paiknev Ülemiste City.

Minumetsa sõnul võeti Ülemiste Kookoni planeerimisel arvesse seniste klientide tagasisidet, mistõttu tehti rohkem eelkõige väiksemaid laoruume. Kui Tänassilmas on vaid 33 ladu, siis Ülemistele tuleb neid juba 47. Kui huviline tahab suuremat pinda, saab Kookon vaheseinad eemaldada ehk üldpinnale piiranguid ei ole. Osad Ülemiste Kookoni laoruumid on ehitatud kahekordseks ning varustatud avatavate akendega. Samuti on Ülemiste Kookon kõrgema tulepüsivusklassiga (TP1), mis võimaldab oluliselt suuremat paindlikkust ladustatavale kaubale ning laoruumis teostatavatele toimingutele. Muus osas on Kookoni nutilaod sarnased ning töötavad samal nutilahendusel.

Kookoni mobiilirakenduse kasutamiseks on vaja Androidi või IOS operatsioonisüsteemil põhinevat nutiseadet, sest kogu lao haldamine toimub eelkõige mobiiliäpi kaudu. Äpiga saab avada tõkkepuu, võtta maha signalisatsiooni ning lukust lahti ukse. Lisaks võimaldab nutirakendus laoruumi üürijal ise otsustada, keda ta oma pinnale ligi laseb, lisades nimekirja vastavaid telefoninumbreid või neid eemaldades. Samuti valvavad kogu territooriumi erinevad kaamerad - üks personaalne kaamera iga lao juures, lisaks üld- ja väravakaamerad. “Tänassilma Kookoni puhul on selgelt näha, kuidas äpiga laoruumi haldamine pakub kliendile palju rohkem mugavust ja kindlust,” märkis Minumets. “Senised kliendid on ka enda tagasisides nutiseadmete kasulikkust esile toonud, kuna seeläbi saab ööpäevaringset korraldada ligipääsu oma pinnale distantsilt ning laopinna ees oleva kaamera kaudu on võimalik jälgida oma ladu ka näiteks välismaal olles.”

Veonduse ja laonduse brutopalk kerkis 7,3%

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatas statistikaamet sel nädalal. Veonduse ja laonduse brutokuupalk tõusis 7,3% 1216 euroni.

Veonduse ja laonduse keskmine brutokuupalk oli mullu II kvartalis 1133 eurot. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis. Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid II kvartalis palgatöötaja kohta 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 7,1% ning jäid suhteliselt samale tasemele eelmise kvartaliga võrreldes. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega (6,8%). Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta II kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8,5%.  Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12,9%), info ja side (10,5%), energeetika (9,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (9,9%). Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses (-0,6%) ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (1,8%). Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiirem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,8%) ning riigiasutustes ja -ettevõtetes (7,9%) ning aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes (6,7%) ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5,8%).

Maakonniti oli 2017. aasta II kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1372 eurot) ja Tartu (1227 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (869 eurot) ja Saare (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiireim Ida-Viru (14%), Rapla (11%) ja Võru (9%) maakonnas ning brutokuupalk langes Saare (3%) ja Hiiu (7%) maakonnas. Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 0,3% väiksem kui eelmises kvartalis ja 3,5% suurem kui 2016. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam haldus- ja abitegevustes (15%), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (15%) ning info- ja side (14%) tegevusalal ning vähenes enam veondus ja laondus tegevusalal (8%), avalikus halduses ja riigikaitses (3%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3%). Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 5% ja vähenes avalikus sektoris 1%.

2017. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1673 eurot ja tunnis 11,17 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 6,7%.

 

 

 

Facebook
Googleplus